Saaʹmi siidsååbbar

Almmjallaš

Saaʹmi siidsååbbar lij nuõrttsaaʹmi äʹrbbvuõđlaž da jânnamâkksaž jiõččvaaldâšmriâšldõk.

Siidsååbbar-riâšldõk âânn seʹst sääʹmsiidi õhttsaž siidsåbbar, kook lie riâšldõõǥǥ ââʹlmõs mieʹrreei orgaan, di såbbrin kooum eeǥǥas vuârstes vaʹlljuum siidi sääʹmsuåvtõõzz. Siidsååbbar-riâšldõõǥǥ jååʹđat saaʹmi ouddooumaž, koon vaʹlljeet vaalin koumm eeʹjj kõõskin.

Historia

Siidsååbbar-riâšldõk lij tåimmam juʹn teʹl, ko sääʹm jälste sijddkooʹddin da jieʹllem vuâđđõõvi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji mieʹldd serddmõʹšše di siidoummu noorrõʹtte õhttsaž täʹlvvsijdde jälsted.

Ääʹrbvuâlželd siid vuäzzlaid kočču pâi noorrõõttâd, ko õhttsažkådda miârkteei aaʹššin mieʹrree. Siidsåbbrid jååʹđti siid puärrsumõs. Såbbrin mieʹrree jm. puäʒʒhåiddamtuâjain, kueʹllšeeʹllemvuuʹdin da jeeʹres mäddâânnmõʹšše õhttõõvvi aaʹššin di suudinalla räʹtǩǩee reidd- da reäʹǩǩõsaaʹššid.

Nuõrttsaaʹmi ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuʹvdd juâkkõõđi riikki raaʹji juâkkmõõžži seuʹrrjõssân Ruõšš, Taarr da Lääʹdd riikki vuuʹdid. Mâŋŋa nuuʹbb maaiʹlmvääinast Ruõššjânnam raaj tueʹǩǩen kuâđđjam Peäccam vuuʹd jeeʹres siidi sääʹm aazzte Aanar kååʹdd nuõrttvueʹzzid Čeʹvetjääuʹr, Keväjääuʹr da Njeäʹllem siidid, koin siidsååbbar-riâšldõk lij juätkkam tåimmʼmõõžžâs.

Sääʹmlääʹǩǩ

Saaʹmi siidsåbbar pirr šiõttee eeʹjj 1995 šiõttuum sääʹmlääʹjjest (253/1995), koon täävtõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmnarood da -vuuʹd jieʹllemåårrmõõžžid da piʹrǧǧeemvuäittmõõžžid, di juäʹtǩǩed da viikkâd ooudâs sääʹmkulttuur.

Sääʹmlääʹjj 2 §:âst lij meäʹrtõllum Aanar kååʹdd nuõrttvueʹzzest  åårrai sääʹmvuuʹd, koon ooudâsviikkmõʹšše sääʹmlääʹjj meäldsaz tuåimid tueʹjjee.

Sääʹmlääʹjj mieʹldd saaʹmi siidsååbbar mieʹrrad saaʹmi jieʹllemvueʹjjid da jieʹllemåårrmõõžžid kuõskki veiddsõs da vuâđđjuurdlaž aaʹššin. Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm sääʹmvuuʹdin âʹnne siid vuuʹdest jälsteei nuõrttsaaʹmi õhttsaž sijddsåbbar uuʹccmõsân õõut vuâra eeʹjjest.