Sääʹmkulttuur

Luâttõhttažvuõtt

Säʹmmlai jieʹllemvuâkka lij kuullâm čõõđ historla čââvas õhttvuõtt luõttu. Sämmlai äʹrbbvuõđlaž pirrâkksa jårrõs kuõrrâm jieʹllemvueʹǩǩ vuâđđõõvi eeʹjj pooddi vaaitõʹšše. Jieʹllensââʹjid vaajtõʹlle eeʹjj pooddi vääjtõõžžâst vueʹss sââʹjest jeeʹres vuuʹdi kueʹlšeeʹllem vuäittmõõzzi leʹbe puõcci viistsõõʹji mieʹldd. Mäʹhtt järrsi alggveärlažmeerai, nuʹtt säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž kulttuur še õhttâd paʹlddlõõžži tõiʹd mäʹdd- da čääʹčvuuʹdid, kåiʹtt liâ âânnam jeältem da jieʹllemvuâkka. Luâttõhttsažvuõtt leäi kuuitâǥ nåkam nuʹtt sarnnum tällsallaž õhttsâžvuõđ čiŋŋlab da čeelai maaiʹlmkäärt di jieʹllemǩiõččâmvueʹǩǩ õhttee paʹlddlõõžži luõttu jieʹlljid da jieʹllemsââʹjid. Aazzamvuuʹd seiʹllte äʹrbbvuõđlain jieʹllemvueʹǩǩest vueittmõõžži mieʹldd luâđvuʹvdden da luâtt ååʹblkõõvi pieʹǩǩen vuuʹvd oummi kulttuurla, mii kuâsttji nuʹtt što, töiʹd paaiʹǩid nõmmee täujja aassji mieʹldd, leäša še töiʹd õhttâʹttem luâđnallšeʹmvuõđi mieʹldd.

Säʹmmlai fiʹttõsmaaiʹlmest jiâ äʹrbbvuõđlen leäkku räʹtǩǩääm, oummu, luâđ da kiõll kueiʹmmstees. Sääʹmkiõl veeidas sääʹnnreeʹǧǧesvuõtt jeeʹresnallšem luâđ eleʹmenttid, jieʹlljid, čõõŋid da nuʹtt ooudâs, sueimʹkrâstt pirrõõzz jieʹlli da jiõggteʹm luâđ tääʹrǩes tobdmõõzz di oummu da luâđ kõskksažvuõđ vuârrvaikktõõzz.

Kiõtt-tuâjj äʹrbbvuõđâst še lij tõt luâttõhttõs seillam kookkas 1900-looǥǥ räjja. Pihtssid da veärstõõzzid valmšte luâđ aunnsin, mâʹt-a cõõudâst, tääuʹtest, vueʹddest, muõrâst da pieʹssest. Säʹmmlaid lij vueʹǩǩen heäʹrvted pihttsid peʹssrivuiʹm. Äiǧǧen, kuäʹss peʹsser jiâ leämmaš vuäǯǯamnalla, sij õʹnne tõi sââʹjest kueʹli čiõljtääuʹtid.

Lääiʹj liâ äʹrbbvuõđlân päinnum raazzin da kuõbbrin vuåǯǯum painniliâmin. Sääʹmlai kulttuurʹe kuuli luâđâst vuåǯǯam äukksai ââʹnnem lââʹssen lij še ekolooglaž juurdčemvueʹǩǩ, koʹst jiâ-ni mâiʹd åkkšam. Ouddmiârkkân puõccust koiddu ââʹnned juõʹǩǩ kuuʹsǩ: vueʹǯǯid- da siskklõõžžid veärrân, tueʹlljid da cõudid raʹjje juõʹǩǩnallšem pihttsen, kååʹddǩen da piutstõggen da tääuʹtid tarbb veärsstõzzân.